Kõige lühemalt ja lihtsamalt seletatuna tähendab renoveerimine ehitise osalist või täielikku uuendamist. Renoveerimine on tänapäeval üha enam hoogu kogumas. Selle peamiseks põhjuseks on soov taastada kunagisi esivanemate kodusid või midagi, mis on soodsalt ostetud ning nüüd soovitakse seda taastada. Tavaliselt selle protsessi käigus majale erilisi uuendusi ei lisata, pigem proovitakse taastada esialgset seisu ning väljanägemist.
Renoveerimise võib jagada 7 erinevaks allosaks.
Neist levinuim on kapitaalremondi tegemine. Selle käigus remonditakse maja, korter või mõni muu ehitisalune objekt sama heaks kui see oli rajamise hetkel ehk hetkel, mil see sai valmis.
Teiseks pealiigiks võiks nimetada kapitaalseid täiendusi ning selle käigus tehakse tegevuskeskkonna kvaliteet endisest paremaks. Näiteks rekonstrueeritakse kogu ehitis, lisatakse mingeid erilisi seadmeid või hoopis täiendatakse olemasolevaid süsteeme.
Levikult järgmine on uuendamine, kuid selle käigus ei pruugita hoone seisukorda otseselt parandada ja võidakse muuta ruumijaotust ja selles olevaid seadmeid. Sageli on vanad hooned ruutmeetrite poolest üsna väikesed ning selle vastu aitab ehitise laiendamine pindala suurendamiseks, teisisõnu juurdeehitused.
Peale selle tegeletakse ka konserveerimise ehk säilivuse parandamisega, ning sellega parandatakse vaid kõige katkisemaid ja nõrgemaid kohti, et säilitada hoone esialgne kuju ja võimalikult suures osas ka selles kasutatud materjalid. Kuid selle valiku kasuks saab otsuse vaid siis langetada, kui on tegu kivimajaga või siis noorema puumajaga, sest üldjuhul kipuvad palkidest majad aja jooksul ära väsima.
Kui eelnevalt nimetatutest polnud ükski sobiv variant, on võimalik ka hoone ennistamine, sealhulgas restaureerimine arhitektuuri ja välisilme säilitamiseks, taastamiseks või parandamiseks.
Kõige kvaliteetsem tulemus kiputakse aga saavutama rekonstruktsiooni käigus, sest sellega rajatakse täiesti uus ehitis säilinud detailide ja dokumentide põhjal.
Viimasena eelnevalt nimetatud uuendusvahend aga on muinsuskaitse ameti poolt üks kõige raskemini väljastatav luba, sest luuakse täiesti uus maja ning seda ei saa lugeda samaväärseks eelnevalt olnud maja või muu objektiga. Esmapilgul kipuvad inimesed küll arvama, et otstarbekas on renoveerida vaid ehitisi, mis on eelmise sajandi algusest või vanemad kui see pole alati nii.
Renoveerimisega on võimalik kokku hoida erinevatelt arvetelt ning kogu projekt tasub ennast ära kiiremini, kui oskate arvata.
Pärast hoone renoveerimist võib oodata, et on tunda paranemist komfortsuses ja elutingimustes, eelkõige sisekliimas ja esteetikas. Veel märgatakse kütte ja sooja vee tootmiskulude järsku vähenemist, ning muidugi paraneb objekti sisemine ja välimine ilu. Kõige tähtsamaks aga võib pidada hoone turuväärtuse silmnähtavat tõusu. Just seetõttu on järjest populaarsemaks muutunud hoonete renoveerimine, sest soovitakse vanade varade eest raha teenida.