NC Ehitus | Vundamendi soojustamine
15712
page-template,page-template-full_width,page-template-full_width-php,page,page-id-15712,page-child,parent-pageid-15650,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-theme-ver-9.2,wpb-js-composer js-comp-ver-4.5.3,vc_responsive
 

Vundamendi soojustamine

Soojustada või mitte?

Fassaadide soojustamisest rääkides laskutakse tihti vaidlusesse teemal, kas peaks vundamenti soojustama või mitte. Kõige lihtsamalt võib küsimusele vastata nii, et kõik oleneb millist rolli vundament mängib kogu hoones. Kui vundamendis on ka kelder, ning selles soovitakse saavutada püsivalt eluruumidele vastavat soojuspidavust ja niiskusrežiimi, tasub igal juhul soojustada. Kui aga kelder puudub, pole see nii oluline, sest vundamendi soojustamine on üsna kallis protsess. See võib maksta õigete eeltöödega koos mitmeid kordi rohkem, kui ülejäänud maja fassaadi soojustamine, sest kasutatakse erilist tehnoloogiat ja materjale, mis proovivad võimalikult suurel määral ära hoida külmasildade tekke.

Siit tuleb ka üks põhjus, miks hakati vundamente soojustama – et kõrvaldada külmasillad, mis võivad tekkida kui kasutatakse vaid horisontaalset soojustust põranda ja vundamendi vahel. Kui aga siiski soovitakse vundamenti soojustada, tuleks järgida mõningaid põhimõtteid.

Hüdroisolatsioon

Vertikaalse hüdroisolatsiooni korral kinnitatakse näiteks soojusplaanid niiskustõkke külge lahustivaba külma bituumeni baasil valmistatud segu või polüretaanvahtliimiga. Kui tegu on keldrita vundamendiga, on meil võimalik kinnitada soojustavad plaadid mehaaniliselt kasutades plasttüübleid. Soojustusplaate kinnitatakse omavahel aga spetsiaalsete klambrite abil, mis aitavad plaate pinnasesse kinnitada enne täite tegemist. Enne lõppviimistluse alustamist oleks hea plaatide pind eelnevalt karestada mõne jämedama liivapaberiga, et krohvi haakumine oleks parem.

Küsi pakkumist!

Email (nõutav)

Teade

Lõpetuseks

Kütteenergia säästmise koha pealt oleks otstarbekas valida soojustuse paksuseks laotud seina puhul 10cm ehk 100mm ning valatud raudbetoonseina puhul 14cm ehk 140mm. Põranda kohta kehtivad enam-vähem sama suured numbrid, sest paksuseks peaks olema 100mm ning servaaladel 150mm.